Tema Pühaduse jutlus Värskas 16. septembril 2023

Patriarhi jutlus vabaõhuliturgial
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku
sajanda aastapäeva tähistamisel Värskas
16. septembril 2023

* * *

Kõrgestipühitsetud Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus, armas vend ja kaasteenija Issandas,
aulised vennad piiskopid,
armsad lapsed Issandaa!

Me oleme siin teiega sel pühal päeval – päeval, mil kalli ja elavakstegeva risti ülendamise järelkumas peame suurmärtri ja õigeusu hoidja Halkedoni Eufiimia mälestust. Tema kaudu ilmutas Issand Jeesus Kristus oma ülestõusmise väge ning meie õigeusu puhtust. Püha Eufiimia säilmete kaudu ilmutati IV üleilmsele kirikukogule Halkedonis aastal 451 tõde Issanda kahe loomuse, inimliku ja jumaliku, kohta.

Sel heaendelisel päeval süleleme teid kõiki, vaga ja õilis eesti rahvas, kui teie vaimulik isa ja üleilmne patriarh. Me pühitseme koos teiega sajandat aastapäeva ajast, mil te võisite tunnistada sedasama õigeusku nii taeva kui ka maa ennast ise valistevate ja vabade kodanikena.

Teil on selja taga väärikas teekond – teekond sõja ja tagakiusamise tühermaadelt iseseisvuse ja vabaduse tõotatud maale. Tänasel päeva, mil oleme kogunenud siia taevavõlvi alla kummardama Jumalat vabaduse värskes ja puhtas õhus, tänagem kõigevägevamat Jumalat, kelle armastus ja halastus on lubanud meil jõuda selle õnnistatud hetkeni.

Teie Emakirik Konstantinoopolis mõistab väga hästi, et te olete oma kirikliku autonoomse asendi raskelt kätte võidelnud ja väärikalt vastu võtnud. Me vaatame teie peale nagu uhke lapsevanem oma  tubli ja andeka lapse peale, sest te olete näidanud üles kõiki neid voorusi, mis pakuksid igale vanemale siirast rõõmu ja rahulolu. Teie, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku rahvas, kannate eelnevate põlvede elavat pärandit ning kujundate siin Läänemere ääres õigeusu tulevikku veel paljudeks sugupõlvedeks.

Sest kristlastena ei ole me mineviku vangid, vaid tuleviku teerajajad: nagu keegi on öelnud: „Pärimus pole mitte tuha kummardamine, vaid tule hoidmine“ (Gustav Mahlerile omistatud ütlus).

Teie kannate usutuld edasi, et valgustada teed tulevikku – tulevikku, mis leegitseb jumalikus armastuses ja halastuses.

Olles tulnud koos teiega kokku siia pühale liturgiale, tähistame süvitsi seda saja-aastast okasrada, lugematute hingede tõelist palverännakut.

Sel liturgia, ja igal jumalikul liturgial, võtame enesesse vastu Jumala püha tule Issanda Jeesuse Kristuse püha ihu ja kalli vere näol.  Palved, mida loeme enne armulauda, kutsuvad seda püha salasust “πῦρ ἄϋλον” – ‘ainetuks tuleks’, mis puhastab meid meie pattudest.

Siin peitub meie, õigeusu kristlaste, püha pärimuse tõde: me kanname seda „ainetut tuld“ edasi ja õpetame tema salasust oma lastele ja lastelastele. See tuli on süüdatud sügaval meie südmames, meie hinges, ning see põletab Jumala armastuse hiilgavas lõõmas kõik räbu ja mustuse.

Seda tähendab kuulumine meie usu pärimusse. Jumala armastuse püha tuli ei jahtu iial, ehkki maailmas on neid, kes jahtuvad oma eelarvamuste ja viha tõttu. Me näeme, mis juhtub, kui inimesed kummardavat tuhka: nad tekitavad tuhka juurde, tuues süütutele hävingut, andes järgi ilmaliku võimu nõuetele, sest nad armastavad võimu.

Aga meie, mu armas ristirahvas, ei kummarda võimuiha pärast kellegi ette. Me kummardame vaid armastuse võimu ette! Me kummardame meie Päästja kalli risti ette, nii nagu me laulame ristiülendamispühal:

„Meie kummardame Sinu risti ette, oh Issand, ja austame Sinu püha surnuist ülestõusmist.“

Nõnda siis anname teile südamest oma isaliku ja patriarhliku õnnistuse ja julgustame teid ning soovime teie aulise kiriku elule helget tulevikku järgmiseks sajaks aastaks.

Teie olete Konstantinoopoli Emakiriku armsad lapsed. Olge uhked oma pärandi üle ja tehke usinalt tööd oma tuleviku nimel. Võtke igal liturgial vastu Jumala püha tuld ning olge nagu need jüngrid Emmause teel, kes pärast seda, kui nad olid saanud osa pühast õhtusöömaajast, ütlesid:

„Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?” (Lk 24:32).

Põlegu teiegi süda teie sees Jumala armastusest! Ja jagage oma usu hiilgavat tuld kõigiga, kellega te kohtute.

Armsad Eestimaa lapsed!

Olgu siis sellele, kelle käes on kõik võimalik, kes võib teha asju, mida me iial ei mõista paluda ega ette kujutadagi – Talle olgu au Kristuse Jeesuse pühas Koguduses kõikideks sugupõlvedeks ja igavesest ajast igavesti. Aamen.