Avaleht/EAÕK Saatse Paraskeva kiriku kellatorni remont

EAÕK Saatse Paraskeva kiriku kellatorni remont

Saatse kirik tellingutes (idast)Pühakoda saab uue kullatud risti ja remonditud kellatorni

Kes on viimasel ajal käinud Saatses, on näinud, et kohaliku EAÕK Saatse Paraskeva kiriku kellatorn on ümbritsetud paarikümne meetri kõrgustest tellingutest – remonditakse pühakoja avariilist kellatorni. Selle avarii-remondi käigus vahetatakse välja kellakoja talad ja põrand, tornikiivri lagunenud laudis, katuseplekk, paigaldatakse torni piksekaitse, mis kõrgeima punktina jääb kaitsma ka ümbruskonda pikse eest.
Töid rahastab kirikuhoone omanikuna Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Eesti riik läbi „Pühakodade programmi“ ja muude riiklike rahastamisallikate, Värska vald ja Saatse kogudus.
Tööde käigus saab taastatud ka kellatorni kiivri ligi kuue meetrine „piik“, mille otsa asetatakse uus kullatud rist. Pehkinud ja sõjast ning ajast puretud kellatorni „piik“ murdus 1970ndate aastate lõpul ja kukkus alla, purustades nii kirikuhoone katuse, lae kui põranda. Selle sündmuse armid on tänase päevani kirikus näha. Õnneks tookord keegi inimestest viga ei saanud. Taastamisele ja kuldamisele saadetud „uus“ torni rist on pärit suletud Maaritsa õigeusu kirikust. Kaheksaharuline (õigeusu) rist sai Saatse koguduse eestvõtmisel ja tellimisel sealt ära toodud. Praegu on rist restaureerimisel ja kuldamisel Soomes. Risti metalli restaureerimistööd teevad Markku Tuominen ja Pertti Hämäläinen ning risti kuldab meisterkuldaja Raimo Snellman. Rist peaks saabuma Eestisse jaanipäeva paiku, ta on ajalooline ja sobib nii kuju kui suuruse poolest Saatse kiriku kellatorni arhitektuuriga.

Siinkohal on Saatse kogudusel suur palve: kõigil, kes soovivad kogudust selle ajaloolise ja omanäolise õigeusu kiriku taastamisel aidata, on võimalik seda teha toetades annetusega.

Arveldusarve: EAÕK Saatse Paraskeva kogudus (a/a EE532200221031171211).

Kui annetusi laekub rohkem, kui uue risti kuldamiseks vaja läheb, on restaureerimise ootel kiriku välis- ja siseuksed, aknad jpm. Jumal õnnistab iga andjat! Põnevus on suur selle uue ilu ootel! Loodame uuendatud kellatorni avada ja õnnistada koguduse nimepäeval – Päätnitsapäival, mis on sel aastal 31.juulil.

Tahaks eriliselt tänada siinkohal Saatse kogudust, EAÕK kantsler Martin Tooni, Värska valda, riigikogu liiget Priit Sibulat ja Värska vallavanemat Raul Kudret, tänu kellede rahastamisele Saatse kellatorni remont remonditavate objektide tabelis „punasest joonest“ ülespoole kerkis ja sel aastal üldse võimalikuks sai. Nimelt on uue korrana rahastamisel kasutusel kaas- ja omafinantseeringutega kaasnevaid „boonuspunktid“, mis objekti „tõstavad“ nimekirjas ülespoole ja seega riigi poolt rahastamise kindlustavad.

Mida rohkem toetajaid, seda kindlamalt remont teoks saab!

Saatse Paraskeva kogudusest

Saatse (Saatserinna, v.k. Zatšerenje) püha Paraskeva koguduse asutamisaeg ei ole teada. Kogudus on segakogudus – siia käivad nii venelased kui eestlased (setod). Seni kõige vanemaks teateks koguduse ja kiriku kohta on 1679.a. valatud kirikukellal. Esimene kirjalik teade pärineb 1763.a.- keisrinna Katariina II-le esitatud Pihkva piiskopkonna kirikute nimekirjast. Esimene puukirik püha Paraskeva auks asus praegusest 20 m lõunapool (asukoht tähistatud kivist sambaga). Praegune ristikujuline paekivist ja krohvitud kirik valmis 1801.a. püha suurkannataja Paraskeva (kreeka keeles Reede, vene keeles Pjatnitsa) auks. 1839.a. ehitati kiriku külge puust kellatorn. 1869.a. paigutati kirikusse kolmekorruseline ikonostaas värvitud valge õlivärviga ja kaetud kullatud ilustustega. Kuninglikud uksed on lõiketöö.

1884.a. pikendati kirikuhoonet ja ehitati terava tipuga piigikujuline kellatorn. 1900.a. toimus kiriku uuendusremont. Kihelkonnakool avati 1895.a. Gorodištšes ja hiljem toodi see Saatse, 1918.a. muudeti riiklikuks algkooliks. Saatse püha suurkannataja kirik on Eestis vanim maal tegutsev õigeusu kirik ja kuulus oma ainulaadse barokse arhitektuuri, imettegevate ikoonide ja kirikus asuva kiviristi tõttu. Saatse kalmistul puhkavad Eestimaa uusmätrid: laste ja noorte pühak preester Vassili (Solovski) ja temaga koos kannatanud kirikuvanem Stefan (Grivonogov). Nad hukati kommunistide poolt Petseri raudteejaamas 12.jaanuaril 1919 ja nad kuulutati pühakuks 2004.a.

 

Isa Andreas, EAÕK Saatse koguduse vaimulik