Johannes Kakko diakoniks pühitsemine 10.12.2022

Laupäeval 10. detsembril 2022 (vana kalendri järgi peab õigeusu kirik sel päeval meie kõige pühama valitsejanna ikkaneitsi Jumalasünnitaja Suures Novgorodis sündinud imeteo mälestust) pühitses Tartu piiskop Eelija Tartu Jumalasünnitaja uinumise, Uspenski katedraalis diakoniks jumalakartliku hüpodiakoni Johannes Kakko.

Vastset vaimulikku püha aujärje juurde vastu võtmas olid preestrid Stefan Fraiman, Vadim Rebase ja Svjatoslav Gorobtšuk, Pärnu ja Saare piiskopkonna esidiakon Ignatios Rand ning diakonid Toomas Erikson ja Kristjan Otsmann.

Äsjapühitsetud diakon Johannes Kakko on sündinud 7. juunil 1955 Pärnu-Jaagupis. Abielus, abikaasa Reet / Margareeta toetab aktiivselt mehe vaimulikku teenimist. Ta on õppinud Eesti Metodisti Kiriku Seminaris ning praegu täiendab end EAÕK Teoloogilises Instituudis õigeusu teoloogia vallas. Aastatel 2004-2018 on ta olnud algul vabatahtlikuks, siis koosseisuliseks hingehoidjaks ja kaplaniks vanglates, politseis ja arestimajades (Johannes alustas kristlikku teed EMK Pärnu koguduses). Alates 2007 kaitseliidu liige, 2009 Kaitseliidu Pärnu maleva kaplan.

Sealhulgas teenis Johannes PPA Lääne prefektuuri arestimajade kaplanina ajal, mil Tartu piiskop Eelija koordineeris Justiitsministeeriumis vanemkaplanina seda töövaldkonda aastatel 2012-2018. Pikaajaline koos teenimise kogemus Issanda sõna „ma olin vangis ja te tulite mu juurde“ (Mt 25:36) täitmisel on ka põhjuseks, miks Tartu piiskop otsustas kutsuda Pärnumaal elava mehe appi hoopis Tartu Aleksandri kirikusse, kus kogudus iga aastaga kasvab (ja suureneb üha ka koguduse preestri koormus) ja kuhu on seetõttu vaja juurde teist koosseisulist vaimulikku.

Isa Johannes on pühitsetud hüpodiakoniks 13. novembril 2022 Tartu piiskop Eelija poolt. Diakonina asub ta teenima Tartu Pühade Aleksandrite Koguduses ning jätkab vabatahtliku kaitseliidu kaplanina, samuti õpib ta vaimulikku ametit oma pihiisa preester Justinus Kiviloo juures Vändra koguduses. Tema nimepäev on 24. juuni, püha ja aulise Eelkäija ja Ristija Johannese sünnipäev.

Tartu piiskop Eelija õpetussõna äsjapühitsetud diakon Johannes Kakkole laupäeval 10. detsembril 2022

Kristuses armastatud kaasteenija!

Pane ärksalt tähele kõiki vagasid ja õigeusklikke kristlasi, kes seisavad sinu ümber pühakojas: neid, kes püha vereta ohvrit toovad, kooril loevad ja laulavad, kirikut koristavad ja kaunistavad, küünlaid müüvad, lund lükkavad ning mitmel muul viisil vaeva näevad, ja meenuta neid nimepidi oma eestpalvetes Jumala ees.

Apostel Paulus õpetas: „Valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest“ (Ef 6:18). Meie hea Issand Jeesus manitses ikka oma õpilasi, korrates üha: „Valvake ja palvetage“ (Mt 26:41). Ole siis sinagi oma vaimulikus teenimises valvas! Ära unusta meenutada ka neid, kes puuduvad: haigeid, vanadusest nõrku, reisijaid, vange, erakuid, ametikohustuste tõttu eemal olijaid.

Lahkunud isad ja emad, vennad ja õed, kelle Jumal on siit ilmast ära kutsunud, tunnevad samuti suurt rõõmu sellest, kui meie siin maa peal neid meenutame. Nii need, kes vajavad eestkostet, et leida andestust, rahu ja hingamist Aabrahami süles, kust on kaugel kõik valu ja kurbus. Kui ka need, kes on leidnud armu Jumala ees, iseäranis meie kõige enam õnnistatud ja austatud Jumalasünnitaja Ikkaneitsi Maria koos kõigi pühade inimestega. Nemad paluvad julgusega meie, patuste eest – nüüd ja meie surma tunnil.

„Valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul“, ütleb Issand (Mk 13:35). Kõigeülalpidaja võib sureliku inimese äkitselt ära koristada nii lapse- kui noorpõlves, nii keskeas kui kõrges vanaduses.

Eeskujuks sulle olgu püha Vassili Suur, kes lõpetab jumalikul liturgial pika ja põhjaliku elavate ja uinunute palves meenutamise sõnadega: „Mõtle ise, Jumal, nende peale, keda me pole nimetanud teadmatuse, unustamise või nimede rohkuse pärast, sest Sina tead igaühe vanust ja nime ning tunned igaüht ta emaihust.“

Tema, meie armulise ja hea, pikameelse ja inimesearmastaja Jumala, Isa ja Poja ja Püha Vaimu päralt on vägi, au ja kummardamine nüüd, ikka ja igavesest ajast igavesti.

Aamen.