Avaleht/Jutlus Väino Niitvägi diakonikspühitsusel

Jutlus Väino Niitvägi diakonikspühitsusel

Mu armas Väino!

 

Tänasest alates oled sa kutsutud teenima diakonina meie pühas Eesti Apostlik-Õigeusu kirikus. Enne pühitsemist luba aga, et pöördun sinu poole mõne isaliku sõnaga.

Iga kristlane peab kandma ühe pühaku nime, kes on talle eeskujuks, kaitsjaks ja lakkamatuks eespalvetajaks Jumala ees. Sinule sünnijärgselt antud nimi ei ole aga kristlikku päritolu. Seetõttu ja vastu tulles sinu soovile, hakkad sa tulevikus meie kiriku vaimulikuna kandma nime Herodion. Herodion oli püha Peetruse jünger ja saatis teda misjonireisidel. Ta oli tuntud ja tunnustatud selle üle, et ta hulljulgelt kuulutas evangeeliumi. Kui ta oli rohkelt pöördunuid vastu võtnud, võtsid Hüpaatia linna, kus ta piiskopiks oli, paganad ta kinni ja pärast jäsemete kividega katkilöömist lõikasid tal kõri läbi. Püha Herodion on üks 70 apostlist ja tema mälestuspäeva peetakse igal aastal 8. aprillil.

Tulgem nüüd aga põhilise juurde.

Ma mõtlesin sügavalt järele, pidasin aru ja ennekõike pöörasin oma silmad ja mõtted Issanda poole enne kui otsustasin sind tasapisi, vastavalt meie Kiriku kanoonilisele korrale ja sinu kunagise vaimulikukspühitsuse väärikusele vastavalt meie kiriku ametisse tuua.

Täpsemalt öeldes küsisin ma alustuseks: miks peaks selline inimene nagu sina leppima ilmikuridadesse kuulumisega, kui su hing on täielikult vaimulikuametile pühendunud?

Ja kui ma olin väga täpselt juurelnud ja pingsalt palvetanud, mõistsin ma viimaks sinu suhtes kahte asja:

– esiteks, inimene, keda parimates tingimustes koolitatakse ja välja õpetatakse, võib ennast pühendada vaimulikuametile täiesti siira vaimuga, et siis mõnda aega hiljem taibata, et ametile tingimuseks seatud tsölibaadinõude suhtes on temale suunatud ootusi üle hinnatud;

– teiseks sain aru, et käes on hetk tunnistada, et Jumala laste vabadus hõlmab kõiki maailmas elavaid inimesi ning lubab igaühel kohaldada elutingimusi nii, et need sobituksid paremini tema vaimuliku kasvamisega.

Et keegi siinkohal valesti aru ei saaks: just need mõlemad iseenesest mõistetavad asjaolud tingisid minu otsuse. Mingit muud põhjendust, haavavat või alavääristavat suhtumist teise kiriku suhtes ega sinu mineviku eitamist selles otsuses ei ole…

Täna hommikul ühendab meid siin ilmselgelt Jumalariigi õrn tegelikkus ja jumaliku Ülestõusnu arm uuendab kõike. „Vaata, ütleb Issand, ma teen kõik uueks!” (Ilm 21,5). Mis sinusse puutub, siis olnu on nüüdsest möödanik; sulle koidab uus päev.

“See kõik on Jumalast, kes on sind temaga Kristuse läbi lepitanud … Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu” (2Kr 5,17-18).

Ära unusta, et oma viimse hingetõmbeni on sul eesõigus olla koos oma abikaasaga, kes seisab sinu kõrval, selle õrnuse ja armu tunnistaja. Ennekõike kasuta seda armu hästi kõiges, mida sa Kristuse ja tema Kiriku heaks ette võtad.

Mu armas Herodion!

Ma soovin, et sinu diakoniteenimine aitaks sul paremini avastada, mil määral ümbritsev maailm januneb lepituse järele. Et su esimene kutsumus oleks pisarate pühkimine ja jalgade pesemine. Issand saab tegelikkuseks inimeste südameis ainult siis, kui sa ennast nende ees iga kord alandlikkuses väikeseks teed.

Lõpetuseks annan ma sulle kaasa, nagu maakaardi, apostel Pauluse targa nõu Timoteusele:

“Aga sina ole igati kaine, kannata kurja, tee 
evangeeliumikuulutaja tööd, täida oma hoolekandetööd!” (2Tm 4,5). Aamen!

 

+Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit

Meeksis 19. jaanuaril 2014