Avaleht/Püha suurkannataja Anastasia

Püha suurkannataja Anastasia

Püha suurkannataja Anastasia (surn.u.304) kannatas rooma keisri Diokletianuse(284-305) ajal.

Anastasia sündis Roomas senaatori peres. Isa oli pagan, ema salajas kristlane, kes usaldas väikese tüdruku kristliku kasvatamise pühale Krüsogonusele (surn.u.304, mälestuspäev 22.dets.).

See püha mees õpetas tüdrukule Pühakirja ja Jumala tahte täitmist. Õpingute lõppedes räägiti Anastasiast, kui targast ja kaunist neiust. Pärast ema surma pani isa tütre mehele kellelegi Pompliusele, kes oli pagan, arvestamata tütre tahtega. Soovides jääda neitsiks kurtis ta mehele ravimatut haigust, et pääseda abieluvoodist, säilitades seeläbi neitsilikkuse.

Rooma vanglates vaevles tol ajal palju kristlasi. Riietudes närudesse külastas Anastasia salaja vangistatuid – ta pesi ja toitis haigeid, kes ei suutnud ise liikuda, sidus haavu, lohutas kõiki, kes seda vajasid. Tema õpetaja ja vaimulik isa piinles vangistuses kaks aastat.  Temaga kohtumistest õppis neiu kannatlikkust ja ustavust Päästjale. Kui mees nendest kohtumistest teada sai peksis ta Anastasiat julmalt, paigutas ta eraldi tuppa ja pani vahid ukse ette. Anastasia kurvastas, et ei saanud abistada vangis olevaid kristlasi.

Pärast isa surma muutus mees veelgi jõhkramaks, piinates teda eesmärgiga saada rikkaliku päranduse omanikuks. Anastasia kirjutas oma õpetajale: „ Minu mees piinab mind, kui paganliku usu vastast nõnda, et mul ei jää muud üle, kui anda oma hing Issandale ja kukkuda surnult maha.“ Oma vastuses lohutas püha Krüsogonus: „  Enne valgust on alati pimedus ja pärast haigusi tuleb sageli tervis tagasi, peale surma on meile tõotatud elu.“ Ja ennustas mehe peatset surma.  Peagi määrati Pomplius saadikuks Pärsia õukonna juurde. Teel Pärsiasse tuli tugev torm ja Pompliuse laev uppus.

Nüüd sai Anastasia taas külastada vangis olevaid kristlasi, isalt saadud päranduse eest ostis ta riideid, toitu ja ravimeid haigetele. Püha Krüsogonus saadeti keiser Diokletianuse kohtu ette. Anastasia järgnes oma õpetajale. Püha Krüsogonuse ihu pärast tema märtrisurma peideti Jumaliku ilmutuse kohaselt ühe preestri poolt. Kolmekümne päeva pärast ilmus püha Krüsogonus preestrile ja Anastasiale ning teatas kolme läheduses elava noore kristlase peatsest märtrisurmast. (Nendeks olid märtrid Irene, Agape ja Hionia( + 304, mälestuspäev 16.aprill)). Ja andis käsu saata nende juurde Anastasia. Selle nägemuse sai püha Anastasia. Seepeale läks ta preestri juurde, palvetas püha Krüsogonuse säilmete juures, kinnitas kolme neitsit vapruses enne peatselt saabuvaid märtrikannatusi. Pärast nende surma mattis Anastasia nende ihud.

Püha Anastasia alustas rännakuid, et kõikjal abistada vangistatud kristlasi. Nõnda sai ta arstimiseanni.

Oma tööga ja lohutavate sõnadega kergendas püha Anastasia paljude vangipõlve, hoolitsusega vabastades neid meeleheite, hirmu ja abituse ahelatest. Makedoonias tutvus ta  noore kristlasest lesknaise Teodotega.

Sai teatavaks, et Anastasia on kristlane. Ta vahistati ja viidi keisri ette. Küsitledes selgus, et Anastasia oli kogu oma maise varanduse kulutanud vaeste ja hädasolijate abistamiseks.

Seepeale käskis keiser viia naise ülempreestri juurde, et see omakorda kallutaks Anastasiat loobuma Kristusest andes talle õiguse naist hukata. Preester pani pühale ette valiku rikkuste ja piinariistade vahel. Püha vastas kõhkluseta, et valib Kristuse, seega piinariistad. Enne piinamist otsustas preester Anastasiat häbistada, kuid olles puudutanud püha ihu jäi ta pimedaks, hirmus valu surus kokku ta pea ja mõne aja möödudes ta suri.

Anastasia oli vaba ja koos Teodotega jätkas ta vangistatute abistamist. Peagi vangistati Teodote ja tema kolm poega ning hukati Nikea linnas. See toimus u. 304.a., märtrite mälestuspäev on 29.juulil.

Püha Anastasia vangistati teistkordselt, näljutades teda 60 päeva. Igal ööl ilmus talle püha Teodote, kes kinnitas ja julgustas teda. Nähes, et nälg pühakut ei murra otsustati ta uputada koos hukkamõistetud kurjategijatega. Nende hulka oli sattunud ka kristlane Eutükianus. Sõdurid panid vangistatud laevale ja sõitsid avamerele. Seal istusid nad paati, laeva keresse aga tehti mitu auku, et see upuks koos vangidega. Laev hakkas vajuma, kuid siis nägid kõik 120 vangi, et laeva purjeid juhib püha Teodote, kes viis laeva kaldale. Kõik laeval olnud olid juhtunust vapustatud ja said usklikuks. Sealsamas võeti vastu püha ristimine.

Sellest kuulda saanud käskis hegemoon hukata kõik laeval olnud. Püha Anastasia tõmmati lõkke kohale nelja posti vahele. Nii võttis ta vastu oma märtrisurma.

Püha Anastasia maised jäänused maeti kristlase Apollinaria poolt. Samale kohale ehitas ta hiljem kiriku.

Püha suurmärter Anastasia mälestuspäeva tähistab Kirik 22.detsembril.

Eestis on pühale Anastasiale pühitsetud Küllatüvä, Meldova, Rokina. Serga, Suure-Rõsna ja Matsuri tsässonad.

 

Koostanud preester Jüri Ilves