Avaleht/Sõnavõtud/Oikumeenilise patriarhi kõne Eesti Kirikute Nõukogu palvusel

Oikumeenilise patriarhi kõne Eesti Kirikute Nõukogu palvusel

Tema Pühaduse oikumeenilise patriarhi kõne Eesti Kirikute Nõukogu oikumeenilisel palvusel 19. septembril 2023 Tallinna piiskoplikus toomkirikus.

Lugupeetud Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop Urmas Viilma!
Kõrgesti pühitsetud Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus!
Auväärsed piiskopid ja vaimulikud!
Armsad vennad ja õed Kristuses!

Tervitame teid meie Issanda, Jumala ja Päästja Jeesuse Kristuse nimel rahu ja armastuse tervitusega. Suure rõõmu ja tänutundega oleme taas siin, ajaloolises Tallinnas, et osaleda Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku sajanda aastapäeva tähistamisel. Nagu ütleb püha Paulus: „Kui üht liiget austatakse, siis rõõmustavad sellest ühtlasi kõik liikmed“ (1Kr 12:26). See rõõmustamise tähendab, et peame püha oikumeenilises vaimus. Me tuleme palveks kokku Eesti Kirikute Nõukogu lahkel soosingul, mida juhatab selle lugupeetud president, peapiiskop Urmas Viilma, kui kristlased, kes on pühendunud vastastikkusele leppimisele ning igatsevad ühtsuse ja osaduse taastamist.

Kui me mõtleme meie eri uskkondade rikkalikule mitmekesisusele, mis on meid sellesse hetke toonud, siis peame südamest tänama meie Issandat Jeesust Kristust ja Tema pühasid, eriti püha Platon Kulbuschi, selle eest, et nad on juhatanud Eesti kiriku teed läbi katsumuste ja võitude ning andnud meile selle rõõmu, et võime olla üheksoos selle olulise verstaposti tunnistajateks.

Eesti õigeusu kirikurahva teekonda on tähistanud julgus, usk ja paindlik vastupidavus, mida Püha Vaim on oma armuväega toetanud. Sada aastat on selle esiisad- ja emad näinud väsimatult vaeva, et külvata usu seemneid siin maal hoolimata kogu Euroopat vaevanud rohketest väljakutsetest: kaks maailmasõda, külm sõda, ja nüüd ka Ukraina sõda. Nagu hindamatult kalli varanduse hoolsad valvurid on selle õndsa rahva õigeusklik osa hoidnud neile usaldatud vaimulikku pärandit nii rõhumise kui ka uuestisünni aegadel.

Tähistades nüüd saja aasta möödunuist päevast, mil Konstantinoopoli Emakirik andis Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule autonoomse staatuse, peame meeles pidama oma vendi ja õdesid teistest kristlikest kirikutest, kes kandsid ristiusu tõrvikut läbi nendesamade raskete aegade ja seda tihti kõva vastutuule käes. Seepärast on meile eriline au kõnelda täna selle lugupeetava oikumeenilise nõukogu ees. Veelkord on meil rõõm kinnitada meie Euroopa kirikute seas valitsevat oikumeenilist vaimu. Me soovime sellele koostööle edukat tulevikku ja anname tunnistust Kristuse armastusest kogu Tema loodu vastu.

Maailmas, mida iseloomustab lõhenemine ja ebakõla, on meie ristiusul ja kristlaste ühtsuse taotlusel endisest olulisem osa. Meie ühine pühendumine osadusele, rahule ja õiglusele võib olla lootuse majakaks, mis valgustab teed kooskõlalisema ja õiglasema ühiskonna poole. Me peame olema innukalt pühendunud mitte üksnes omaenda vaimulikule kasvamisele, vaid ka sellele, et ulatada abikätt viletsuses olijaile, kosta kõrvaletõrjutute eest, töötada üheskoos muutmaks maailma enese ümber paremaks ja palvetada rahu eest.

Armsad vennad ja õed Kristuses!

Lõpuks kordan veel, et pühitsedes Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik sajandat aastapäeva, tehkem seda oikumeenilises vaimus. Möödunud sada aastat on olnud vaimulik teekond tõelise sõpruse ja leppimise tähe all. Jätkakem uuenenud tänutundega, saades jõudu ühtsusetundest, mida tänagi oleme kogenud, ja armust, mis meid kinnitab.

Olgu meie Issanda Jeesuse Kristuse õnnistus selle oikumeenilise nõukogu, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ning kõigi peal, kes otsivad ühtsuse teed.

Täname tähelepanu eest!