Avaleht/VÄRK JOHANNES/JUHAN Jaani p EAÕK- märter

Köstrite ja koorijuhtide andmebaas

VÄRK JOHANNES/JUHAN Jaani p EAÕK- märter

Johannes/Juhan Värk oli õigeusu vaimulik:  köster-kooliõpetaja, diakon, preester, EAÕK märter. Ta sündis  03.08.1904 Valgamaal Sangaste vallas Ilmjärvel Jaan Värgi  ja Maria Värgi  peres, lõpetas Valga Ühisgümnaasiumi 1925 ja Petseri Vaimuliku Seminari 1935.

Tema teenistuskäik köster-kooliõpetajana:

Tema teenistuskäik diakonina:

Tema teenistuskäik preestrina:

Eluloolisi andmeid:

Isa Johannes Värk vahistati 25.03.1949  ja  saadeti kohtuväliselt Eesti NSV Tartu maakonna Ilmjärve külast asumisele Siberi vangilaagrisse. Preester Joann/Johannes  Värk uinus asumisel 20.05. 1952 Venemaal Omski oblastis Kornilovka rajoonis Tšernigorski külas- tema hauakoht on teadmata.

Märtsiküüditamise aastapäeva järel on põhjust meenutada Otepää kandi üht suurkuju, kelle pere langes nõukogude repressioonide ohvriks ja kes jättis oma elu Siberis.
Johannes (Juhan) VÄRK sündis 03.08.1904 Sangaste valla Ilmjärve külas. Isa Jaan Värk, ema Maria. Peale kihelkonnakooli lõpetamist õppis Valga Ühisgümnaasiumi humanitaarharus, mille lõpetas 1925.
Abiellus 25.04.1931 Laanemetsa vallast pärit Leida Leesikuga. Leida võttis aktiivselt osa Velise ja Ilmjärve Taluperenaiste seltsi tööst. Neile sündisid pojad: Uno-sünd. 25.11.1931  Taheva v Koikkülas, Ülo-sünd 20.02.1936 Läänemaal Velisel ja Valdur – sünd 02.04.1938 Ilmjärvel.
1935  lõpetas Johannes Värk Petseri Vaimuliku Seminari-1. lend. Petseri ülempiiskop Nikolai Leisman pühitses ta diakoniks 16.12.1934, peale mida teenis ta diakonina Petseri Varvara kirikus. Preestriks pühitseti isa Johannes 09.06.1935 Petseri kloostri peaingel Mikaeli peakirikus, teenis Velise kogudust 1935-37, Ilmjärve kogudust 1937-49, Kastolatsi kogudust 1945-46.
Kirjutas erinevatel kiriklikel teemadel Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku väljaannetes: „Uueks aastaks“ (Usk ja Elu 1936), „Veel abikassadest“ (Elutõde 1937), „Issanda armuta närtsib süda“, „Jeesuse esimene imetegu –veest saab viin“, „Miks me paastume“, „Leerilaste õnnistamisel“ (Elutõde 1939), „Jumal on meie tugevus ja kilp“ (Elutõde 1940).
Isa Johannese abikaasa Leida arreteeriti 25. märtsil 1949  Ilmjärve kiriklas. Preester viibis sel ajal laulatusel. Kuna Johannes ja Leida olid lubanud abielludes teineteist mitte kunagi jätta, läks isa Johannes vabatahtlikult küüditajate juurde, et perega sama saatust kanda. Ta oleks saanud varjuda ja oodata, millal repressiooni laine möödub, aga ta ei teinud seda. Nad küüditati koos Siberisse. Preester näitas eeskujuga, kui tähtis on perekond ja abielusidemed.
05.10.1949  määrati nad erikomisjoni poolt 5 aastaks sundasumisele Omski oblastisse, isiklik vara konfiskeeriti nõukogude võimu poolt. Kaks alaealist last Valdur ja Ülo jäid aga vanemateta Eestisse. Vanem poeg Uno oli mõistetud juba 1948  Sisevägede sõjatribunali poolt vangi Mordva ANSVsse. Abikaasa Leida vabanes 1957  ja tuli tagasi Eestisse.
Karm kliima ja ülirasked elutingimused tegid oma töö, isa Johannes uinus 47-aastasena Siberis Omski oblasti Kormilovski rajooni Tsernogorski külas Kalinini-nimelises kolhoosis 20.05.1952, tema hauakoht  on teadmata”.

Isa Andreas, Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku Ilmjärve Jumalailmumise koguduse  ülempreester.

Kasutatud allikad: